Võsu IMP-paarikal pani vastane meile korralikult õla alla
järgnevas jaotuses:
Avasin Westist 1♠, Nord pani vahele 2NT (odavad) ja Leo tõi
turgu RKCB. Nüüd Süd, selle asemel et meile N ruutut jalgu visata (mina kaaluks
sõltuvalt vastasest kas 6♦ või 7♦ pakkumist) passis rahulikult ja lasi mul ära
näidata 2 keycardi koos trumpemandaga (eeldasin, et kui see ei olegi Leol, on ta
ilmselt lõikes ja ülendasin südamerahuga oma kuuenda KS-i KE-ks). Leo küsis
5NT-ga kuningaid, mina vastasin 6♣ (meie kokkulepete järgi 1 kuningas, ma
arvan, et edaspidi hakkame vastama lähimat kuningat) ja peale
pooleteistminutist transsi pani Leo 6♠, kuna ta ei olnud esiteks 100% kindel,
et mul on ärtu- mitte ruutukuningas ja et kui mul ongi ärtukuningas, ei tähenda
see automaatselt, et meil on ärtu kadujavaba.
Vähemalt ma eeldan, et mõttepaus oli
Leo tehtud (mängisime ekraanidega), vaevalt et Nord selles kohas midagi mõtles. Igatahes olin ma juba
valmis kandikut kiires korras passidega teisele poole tagasi saatma, kui järsku
ärkas Süd, kelle ohutunnet mõttepaus ilmselt kuidagi puudutanud ei olnud, ja
pakkus 7♦! Järgnes kaks passi ja Leo kasutas talle antud lisašansi suure slämmi
pakkumiseks ilusti ära. Pakkumise järel oli seda juba täiesti võimatu kaotada
niikuinii ning ♦E-ga avatihi saamine tegi asja veel lihtsamaks. +2220 ja hunnik
IMPe, nii see turniirivõit tuligi (tõsi küll – isegi kui me oleks 7♦-s +1100
saanud, oleks sellest vist piisanud).
No comments:
Post a Comment