Eile õhtul mängisin BBOs ja muuhulgas käisin ühe geimi taha, kuna ei suutnud ruutu mastis võitvat lahendust valida. Rahu see jagu mulle ei andnud ja hakkasin hommikul rehkendama, kuidas ikkagi tuleks sellist mastikombinatsiooni nelja tihi peale mängida. See tähendab, et 5-1 jaotuse ja 3-3 jaotuse võisin südamerahuga välja visata (esimesel juhul ei ole võimalik üle ja teisel juhul alla nelja tihi võtta) ja keskenduda 4-2 istumistele, veel spetsiifilisemalt sellele, kui Westil on neljane ja Ostil duubelruutu, vastupidisel juhul ei ole taas ajutööd vaja teha.
Tulemus, millele jõudsin, oli selline:
Kui vaadata masti vaakumis, siis ruutu tipust mängimine kaotab kuuel juhul (taga duublis kaks väikest) ja võidab kaheksal juhul (taga duublis duubelemand või duubelkümme). Tegelikult võidab ka üheksandal juhul, kui taga on duublis emand-kümme, sest üks neist tuleb maha juba esimese tõmbe peale, aga see selleks. Samas lõikus soldati või üheksaga võidab reaalselt kümnel juhul - need kuus jagu, kus taga on duubel kahe väiksega pluss eeldus, et pooltel kordadel suudad sa ära arvata, millise kaardiga lõikus sooritada. Ühesõnaga vahe on suht väike, kui kogu jaotus vaatluse alla võtta, siis 3,2 protsenti lõikamise kasuks ja kui sa pead ennast kehvaks arvajaks (nagu mina teen), võid ka südamerahuga tipust mängida, sa ei anna sellega väga palju ära. Parim oleks vist üldse varakult välja mõelda, et sellises kohas lõigata "alati" kindla kaardiga, see tõstab su šansse automaatselt, kuna sa ei tegele arvamisega, aga noh, see on selline enesetundeline küsimus.
Kui aga võtta vaatluse alla tõsiasi, et Ostilt on teada kõrvalmastides viiskaarti ja Westilt kolm (ristimast ja üks ärtu), muutub ruutu jagunemise tõenäosus selle kasuks, et Westil on neljane ruutu ja Ostil duubel. Nüüd on see kasvanud 24,2%lt 31,7% peale (vähemalt väidab nii BBO masti analüüsija). Võimalike variantide arv jääb samaks, aga marginaalid suurenevad - nüüd on keskmise arvamise eelis tipust mängimise ees 4,2% - mis on endiselt muidugi suhteliselt väike vahe.
Nii et kui joon tõenäosustele alla tõmmata, siis ma ei mänginud otseselt väga valesti. Kuigi ma valisin kehvema plaani, oli see rohkem mu meelepärane sest ma vihkan duubelpiltidele näppu lõikamist ja arvamise juures ei tunne ma end kunagi väga kindlalt. Küll aga jaotust hiljem üle vaadates leidsin ühe väikese nüansi - Andres mängis teisel ringil ruutu 8. Kui võtta eelduseks, et see on aus kaart, pole mul lõikamisega midagi kaotada, kui ta aga suutis selle mängida E832-st või T832-st, siis hästi tehtud, palju õnne talle. Kuigi see peaks olema automaatne pettevise, mängitakse siiski mõttetutes mastides mõttetuid klibereid reeglina automaatselt väikseimast alates alt üles - loll harjumus, millest ma üritan vabaneda, aga see on lihtsalt inimloomuses nii sees, et nõuab spetsiaalset harjutamist.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Mõned tähelepanekud.
ReplyDelete*) See, et kõrvalmastides on teada Westilt 3 ja Ostil 5 kaarti. Ma ei ole päris kindel selle ärtu tõmbest saadava info õiges tõlgendamises. Antud juhul viskasid mõlemad (enam-vähem) väikese ärtu, seega on shansid suuremad, et kummalgi on veel vähemalt 1 ärtu (võrdle näiteks selle juhuga, et Westilt tuleb ♥2, Ostilt ♥Q -- sel juhul võiks Ostile singli-duubli lugeda). Tegelikult on ju teada ka Westilt pada äravise ristile (ehk siis kõrvalmastistidest on temalt teada ju 4, mitte 3 kaarti).
Aga esialgu väidaksin mina, et teada on 4 kaarti Ostilt ja 2 kaarti Westilt. Ärtu tõmbest aga on tõenäosused kallutatud selle masti hästi-jagunemise kasuks.
*) Võiks tõmmata ♣A9 enne ärtu ässa mängimist. See ei saa ju kaotada.
*) Ma arvan, et J vs 9 tasub võrdses seisus pigem 9 mängida... äkki säilib mingigi lootus, kui ruutu jagub 5-1.
Kui Ostil oleks QT duubel, oleks väga kaval esimesel tiirul Q mängida. Eriti teades, et Sa pead ruutus 4 tihi saama. Ma tahaks näha, kes teisel tihil siis 9ga ei lõikaks. Lihtsam oleks Ostil seda teha muidugi, kui N kaardid lauas oleks.
ReplyDeleteSee on hea point
ReplyDeleteMa ei saa nüüd aru. Kui on QT duublis, siis on küsimus selles, et kas tuleb 4 või 5 tihi. Emanda vise võib jah kaval olla. See viitab sellele, et emand ja 10 on võrdsed, mistõttu tuleks neid suvaliselt mängida.
ReplyDeleteNojah, kuna ainult nelja ruututihi on vaja, siis tõesti lepingu tahavõtmise suhtes ei ole oluline, kumma sa emand-kümnest viskad.
ReplyDeleteAga vaadates asja väljamängija toolilt - kuna 5-1 vastu sa ei võitle, siis kümne kukkudes pole sul reaalset muud šanssi kui mängida teisel ringil kuningas, lootuses ET duublile, kuid emanda kukkudes oled sa kohustatud mängima üheksa, kuna see garanteerib sulle lepingu!
Ja antud jaos - kui sul on Txx, siis peaksid sa mängima kümne, et väljamängijat sundida teisel ringil tipust mängima ja võtta talt võimalus "kobistada" lõikega pihta.
Hakkab jälle asi vägisi kiskuma selleni, nagu Zia (või oli Rosenberg?) ütles: kui sa ei pea üheksat mängima, siis parem mängi see petteviskeks, kui sa peaksid üheksa mängima, siis parem ära seda mängi. Huvitav, kas see kehtis ka kümnete kohta?
Vau, see kümne mängimine on tõesti huvitav aspekt.
ReplyDeleteSee 9-reegel oli mu meelest Rosenbergi raamatus "Bridge with Zia": "Always play the 9, unless you have to". Aga kümnete kohta ta minu mäletamist mööda ei kehtinud, ehkki loomulikult ei saa see olla absoluutne tõde.
Aga kui nüüd Lauri analüüsi jätkata, et ekspert mängija viskab emanda singlist või duubel QT-st ning kümne singlist või kolmesest, siis ei tasu väljamängijal pärast kümne kukkumist mitte kunagi ässa järgi tõmmata.
Kokkuvõttes, kui emand ja kümme on duublis, siis teoorias on parim kasutada segastrateegiat: mõnikord visata emand, mõnikord kümme. Kaardid ei ole päris võrdsed, seega päris 50-50 strateegia ei ole parim. Kindlasti aga ei alati sama kaardi viskamine õige.