Monday, October 4, 2010
4. oktoober
Vahel, kui kaardid ei ole mängimiseks kõige soodsamad, tuleb mängida hoopis vastast. Ma mäletan, et kunagi olin ma trumbitas väljamängijaks mingite lätlaste vastu ja mingi mast oli mul suhteliselt hõre - mõlemas käes duubel, lauas soldat-väike ja käes äss-üheksa. Avakäik tuli minu õnneks mingist muust mastist, kuid PPV lülitus tihi saades sinna ümber. Seega mängisin käest üheksa ja kui tagant pilt ära võeti, "deblokeerisin" laua soldati - ning järgnes taas ümberlülitus kaitselt. Väikeriikide EMil talitas Sven Montenegro vastu umbes samamoodi - ja kuigi kaitse oleks võinud ja pidanud toimuvast aru saama, lasti utoopiline leping kolinal välja. Loomulikult oleks mõni tugevam mängija selle asja möödaminnes läbi hammustanud (kasvõi kaitsesignaalide abil), aga sellest hoolimata hea üritus Sveni poolt. Mina lihtsa inimesena oleksin ilmselt lihtsalt mingil hetkel oma seitse tihi ära võtnud ja pensionile läinud.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Täiesti uskumatu, et selliseid asju juhtub!?! (Ega Montenegro ei olnud see riik, kelle bridži federatsioon koosneski kohaletulnud 6-st liikmest?)
ReplyDeleteIgatahes isegi ilma igasuguste kaitsesignaalideta oleks pidanud Nord tähele panema, et lepingutäitja hoiab padasid olles ära visanud 3 ristit ja Süd hoiab ristisid visates ära kolm pada. Ikka ühe kaitsja täielik bläkk. Ma kaldun arvama, et isegi siis kui Sven oleks risti emanda lauas singliks visanud oleks Nord ikkagi pada käinud.