12. november 2018 - Ka kehv leping võib välja tulla, kui seda hoole ja armastusega menetleda

Leo Luks kunagi kommenteeris üht Terence Reese’i raamatut lugedes midagi sellist, et „vaadates jaotuste juures kuvatud pakkumisi, siis pole ime, et vanasti väljamängijad nii teravad olid, sest tolleaegse pakkumise taseme juures olid nad pidevalt mingites jobudes lepingutes, mida tuli siis perfektse mänguga päästama hakata“.

Segatiimide võistkondlikul tuli Maksil hakata samuti s….aepurust saia tegema ja ta sai sellega suurepäraselt hakkama. Pakkumist ma parem juurde ei lisa, aga lepinguks sai 5♦ pajakäiguga.

Maks võttis ära oma kolm tippu kallismastides, jätkas ♣ÄK-ga ja seejärel lõi risti lauda (Maarja viskas ärtut). Järgnes ♥K, millele kadus teine ristikliber ja uus ärtu, mida mina lõin Ostist kuuega vahele ja Maks lõi kaheksaga üle. Nüüd on lõppseis, kus Maksi ja Maarja kaardid on järgnevad:

♦ST752

                        ♦ÄK93

                        ♣7

Nüüd tõmbas Maks ära ühe ruututipu, millega kadus minu viimane trump ja jätkas väikese ristiga, mida Maarja oli sunnitud trumpama. Tema käidud ♦S sai tihi ja eelviimasel tihil pidi ta käima ♦T7 kahvlist väljamängija ♦K9-sse, leping väljas. Ehk siis mäng käis NIIMOODI.

Nagu sageli selliste asjadega, siis seda head väljamängu eriti ei premeeritud, kuna teine tuba mängis 4♥ 11 tihiga, oli tegu lihtsalt kadude minimeerimisega – ehk siis hoidis Maks kokku 9 IMPi…

Ahjaa, kõige huvitavam on see, et jaotust masinasse pannes selgus see, mida ma laua taga juba kahtlustanud olin: Maarjal oli võimalik see leping siiski taha ajada ka pärast pajakäiku. Selle jaoks tuleb teha niivõrd ebaintuitiivne manööver, et kolmandat ristit, mida Maks nkn laua emandaga trumpama hakkas, vahele (sisuliselt alla) trumbata. See tekitab olukorra, kus õigel hetkel olen käigul mina, mitte tema ja me saame kaks trumpi ja risti. Veel veidram on, et masina sõnul tuleb trumbata ♦5 või ♦7ga, ♦2ga trumpamisest ei piisa – aga miks see nii on, seda ma küll hetkel välja mõelda ei viitsi.