23. november

Eile jõudsin Pärnusse ja otsustasin õhtu veeta seal teisipäevast individuaali togides. Ühes jaos oli mu partneril omapärane avakäiguprobleem. Pakkumine käis nii:

3♥___DBL___pass___4♣
pass__6♠____DBL___pass…

Tõenäoliselt tundis ta kontreerides ennast päris mugavalt, kuna ta käes oli pakkumise valguses võimatuna näiv elajas:

♠xx
♥Äxxx
♦KEx
♣ÄKxx

Lauale pani ta igatahes ♣K ja kogu jagu oli järgmine:

	♠xx ♥Äxxx ♦KEx ♣ÄKxx
♠ÄKExxxx ♥- ♦ÄST9xx ♣-	S, EW	♠Sx ♥Sxx ♦xxx ♣Exxxx
	♠xx ♥KETxxx ♦x ♣STxx

Kuna väljamängijal ei olnud ruutudega midagi head ette võtta, siis läks leping üheta (nagu ta läheks suvalise avakäiguga, mis ei ole ruutu – isegi väiksest ristist ÄK alt piisaks). Alles pärast jõudis meie peakoludesse mõte, et avakäik oli nadi, trumpi oli vaja käia! Nimelt kui laud on sarnane, aga sisaldab ühte ruutut vähem, on väljamängijal ilma trumbikäiguta võimalik ruutu tegema lüüa!

Meie õnneks olid ülejäänud Westid passiivikud ja omast käest slämmi täis ei vajutanud ning said mängida 4♠ kontraga ja 5♠ kontraga, +13 IMPi tühjast kohast.

Teine ootamatu plussikoht oli meil veel, kui me lehtedega:

♠KE
♥ÄKTx
♦Äxxx
♣Äxx

♠ÄSxxxxxx
♥ESx
♦E
♣S

jäime peale mu kalli tsooni 4♠ avapakkumist alumisest käest väiksesse slämmi. Ülejäänud laudadel avati minu lehega 1♠ (mõtlesin ka sellele) , mis viis 6NT lepinguni ja 2♠ (sellele ma küll ei mõelnud, väga põgusalt kaalusin 3♠ avangut, aga siis suutsin kokku lugeda, et mul on neid padu üle seitsme), misjärel lõppes pakkumine 4♠-s.

Ja tegu ei olnud mitte arvutijaotustega, mõlemad ülalnimetatud elajad segasin ma ise oma väikeste käekestega!