30. september

Üks asju, mille üle ma olen sageli Marek Kolki kurtmas kuulnud, on see, et ta kaalub kuue ja seitsme vahel, pakub seitsme ja käib taha ning siis selgub, et „saal“ on olnud geimis ja kuue eest oleks juba kopsakalt teeninud. Esmaspäeval tabasin ennast samasuguses olukorras – taustsüsteemiks niipalju, et turniir oli poole peal, vastane ei olnud ühtegi ebaõnnestunud liigutust veel teinud, küll aga meie ja ma prognoosisin, et meil on ca -30/-40 (tagantjärgi targana võin öelda, et oli -35). Olles taha käinud järjekordse geimi, kus vale šansi valisin, kommenteerisin Leole, et ilmselt tuleb pressima hakata ja surra muusikaga – ja võtsin kätte sobiva lehe:

♠S73

♥ÄKE75

♦ÄKS95

♣-

Ühepoolse pakkumise tagajärjel oli 5♣ nivooks selgunud, et Leol on 8-11, 2-3-4-4 jaotus ja üks äss. Pajaäss.

Kalkuleerisin siis, et kas ma tahan mängida seitset ilma ruutuemandat teadmata (seda on küll võimalik välja uurida, kuid mitte ohutult) ja leidsin, et turniiriseisu arvestades tahan küll – ♦E olemasolu või puudumine ei muuda tõsiasja, et reaalselt loodan ma 2-2 ruutule (või 3-1 puhul mõnele kasulikule kaardile, näiteks pajaemandale). Seega, kas emand on või ei ole, pole väga oluline küsimus. No ja tõstsin siis 7♦ lauale (mängima jäi seda Leo). Kogu jagu oli järgnev:

 _________♠S73
__________♥ÄKE75
__________♦ÄKS95
__________♣-

♠T9652______________♠KE8
♥8__________________♥ST42
♦64_________________♦E3
♣ÄE875_____________♣ST97

__________♠Ä4
__________♥963
__________♦T872
__________♣K642

Nagu näha, siis ruutu istus nii, nagu ta „pidigi“, kuid 4-1 ärtu annab alust mareklikuks kirumiseks. Hoolimata sellest, et 6♦ on suurepärane leping (ilma pajakäiguta peab päris mitu halba asja juhtuma, et taha läheks ja isegi pajakäiguga on väga palju šansse – kas ruutu 2-2 (teatud tingimuste puhul - nt. pajakuninga käigu korral "ruutu kadujata" -  või 3-3 ärtu-ruutu samas käes), suutsid selle ära pakkuda vaid Maarja-Aire. Ülejäänud paaridest üks jõudis 6♥sse – mis on võrreldes 6♦-ga juba hulka kehvem variant –, neli olid ärtugeimis ja üks üritas vastaseid kahes pajas trammida.

Aga jah, pööratud käsi tõi jaotusse sisse veel ühe väikese iva – nimelt ei usaldanud vastane mu pakkumist ja üritas suure slämmi vastu ässa sisse kasseerida. Paraku oli see praktilisest aspektist lähtudes ainuke avakäik, mis slämmi välja laseb (väikse risti avakäiku väljamängija ilmselt ju trumpaks). 

24. september

Seegi on esmaspäevasest klubist, nr. 24. Ilmselt hakkas enamustes laudades pakkumine 1♥ - 2NT ja seejärel pakkus Süd mingi koguse ristisid. Mulle tundub vaistlikult õige kogus olevat 4♣ - võtab vastaselt ära cue-bidi ja ei ässita väga tugevaid lehti viiendale korrusele ja on mõnevõrra ohutum kui 5♣, juhuks kui vastased kontra üles leiavad, aga mul ei ole pretensioone ka 3♣ või 5♣ pakkumise suhtes. Küll aga ma tean, et vähemalt kolmel laual suutsid ristide omanikud pakkuda algul 3♣ ja pärast 5♣ - mis IMHO on paras rumalus. Nojah, see selleks – tegelikult on siin tegemist hoopis väljamänguprobleemiga.

Oletagem, et lepinguks on 6♥, Nord käib avakäiguks risti (ja Süd on ristisid parasjagu kõrgelt pakkunud) ja Süd käib väikse risti tagasi. Trumpad selle igaks juhuks ässaga (ma tean vähemalt kaht väljamängijat, kes trumpasid madalalt, isegi mitte kümnega) ja jätkad trumpemandaga, saades head uudised (et madalalt trumpamine oleks lepingu kohe taha käinud) ja halvad uudised (trump on 3-0). Milline on nüüd parim mänguplaan?

Trumbi 3-0 jagunemine tähendab, et sul puuduvad sisekud ruutu ekspassimiseks (♦K varasem deblokeerimine ei aidanuks, sul endiselt puuduks käesisek, kuna sa trumpide mahavõtmise saad lõpetada ainult lauas), seega pead sa kahest pajakadujast kuidagi muul moel lahti saama. Põhimõtteliselt on selleks kaks variant – kas ruutuemanda kukutamine või paja mängimine kadujata. Esimese variandi puhul vajad sa ruutu jagunemist 7-1 või 6-2 singel- või duubelemandaga, teise puhul kas paja 3-3 jagunemist ET lõikes või 4-2 jagunemist duubelseitsmega või 5-1 jagunemist singelkümnega (kas pole paja 9-8-6 väärt nupud?). Lisaks on veel selline huvitav äraspidine šanss nagu ♦98 duublis - ♦K ässaga üle ja ruutusoldat ikkagi ekspassiks lauda – kahjuks ei saa seda kombineerida sunnivariantidega Nordi vastu – ja ütleme ausalt, et see ei ole reaalne šanss.

Pealtnäha tunduvad need šansid üsna võrdsed olevat (hiljemalt sellest lähemalt), ilmselt on pajale mängimine natuke parem. Maarja mängis paja topeltlõikele ja võitis ainsana saalis slämmi ja 12 IMPi. Ühesõnaga well done.

Aga kus asi läheb huvitavaks, on see, et kui sul ei oleks ♠8 ja ♠6t, kuidas siis mängima peaks? Ja mõni matemaatiliselt haritud sõber võiks selles kohas natuke pikemalt kombineerida.

Point on selles, et siis taanduvad võidušansid kahele jaotusele: kas ruutu duubelemand (singelemanda võime vaatluse alt välja jätta, kuna see selgub ♦K käimisel, sest ta saab olla vaid ühes käes) või pada 3-3 mõlema pildiga lõikes (Duubel ET Nordi käes võime välja jätta, sest väikeste kasulike kliberite puudumine tingib, et õige on alustada väikse pajaga, mitte soldatiga ja selle puhul tuleb ka slämm välja, singelemand Südil on ka mingi variant, seda saab kombineerida duubel ruutuemandaga).

See omakorda tähendab, et 6♥ võitmiseks peab Südi käes olema 3-0-2-8 jaotus ja kalkulatsioonides tuleb lähtuda sellest, et tal selline jagu ka on.

Ja nüüd ma olengi omadega segaduses, et kuidas seda tõenäosust arvutama peaks?

Üks variant on lähtuda eeldusest, et 2 kaarti, mõlemad lõikes on 25% (kummalegi eraldi 50%), 6-2 mastis emand duublis on samuti 25% (kolm korda tõenäolisemalt on emand kuueses kui duublis).

Teine variant on arvestada, et kui üks kaartidest lõikesse panna, siis teine kaart on 3 kahe vastu teises käes (seal on kolm vaba kohta, esimeses veel kaks). Ma ei oska seda kommenteerida, kuidas seda metoodikat duubelemanda puhul rakendada annaks.

Kolmas variant on lugeda kombinatsioone: 3-3 jaotuse puhul on kokku 20 erinevat kaardikombinatsiooni, millest ETx sisaldub neljas. Ja need neli peavad olema õiges käes, nii et reaalselt sobib meile võimalikest jaotumistest 4/40 = 10%

6-2 jaotuse puhul on kokku 56 erinevat kombinatsiooni, millest Ex on seitsmes (mis kõik sobivad), seega 7/56 = 12,5%

Nii et mismoodi selles kohas rehkendama peaks?

Ja teine küsimus - nähes ette võimalikke probleeme lõppseisus, kas äkki peaks ikkagi teisel tihil trumpama kümnega või jätkama kolmandal tihil trumpkümnega, kavatsusega see läbi lasta, kui Nord ei kata - antud hetkel muidugi saab Nord soldatiga kattes sidemed samal moel ära lammutada. Need variandid annavad lisasiseku kätte, misjärel piisaks juba lihtsast ruutuekspassist või saaks vähemalt ruutu emanda kukkumist testida, enne kui asi padade  lõikamisele viia.

23. september

Eilne Tartu klubi oli täis huvitavaid jagusid – siin üks, mis valmistas probleemi pakkumises:

♠Äx_______♠KESTx
♥x________♥x
♦ÄTxx_____♦ESxxx
♣ÄET9xx___♣KS

Meie Leoga pakkusime seda nii:

2♣_______2♦ (R?)

3♦________5♦

p…

3♦ lubas juba 4-6+ odavad ja maksimumi ning hoolimata oma elajast ei näinud ma põhjust kuude ruutusse tõsta. Ega 6♦ ongi täpselt 50%-ne leping - ♦K lõikes, tuleb välja, ♦K taga, läheb taha. Probleemiks on aga see, et 6♣ või 6♠ tuleb välja tiputihide pealt – viis pada, kuus ristit ja ♦Ä.

Kuigi ilma ühtegi ässa omamata on piiratud käe vastas suhteliselt keeruline slämmi jõuda, siis äkki oleks võinud siin jaos midagi muud ette võtta.

Üks variant on, et ma oleksin võinud oma lehega avada 1♣, mitte 2♣ - kuid samas on mul 2♣ avapakkumise puhul olemas niivõrd mugav taaspakkumine, mis mu lehe iseloomu väga hästi ära kirjeldab ning 1♣ avamise puhul oleks tõenäoline, et vastane võiks võidelda kallismastidega (nemad on odavas, meie kallis), samas 2♣ puhul olen ma korruse võtnud ja tempoga ees (nagu näha, ei saanudki vastane oma 11-se ärtuga suud lahti).

Nii et jäägem 2♣ avapakkumise juurde.

Iseenesest kui Leo suudaks visualiseerida, et minu nelja kasuliku kaardi vastas  - 3 ässa + ♦K või ♣E – on slämmil šansse, siis ta ilmselt võiks pakkumist jätkata. Isegi kui mul on nende seas puudu ♦ÄK, peab vastane need ära võtma ja isegi kui mul on ainult kolm ässa ja pole kumbagi väiksemat honööri, on lepingutel siiski šansse. Ja mingi variant šansside kombineerimiseks on mängida hoopis pada – paja tihedus tähendab, et tõenäoliselt on võimalik näiteks risti trumpamisest lisašanss tekitada (väike kindlustust puuduvad ♦T vastu). Huvitav on aga see, et edasipakkumiseks on päris mitu erinevat teed.

Edasised variandid on sellised:

Kui ta pakuks nüüd 4♣ või 4♦, siis see kooskõlastaks trumbimasti. Ilmselt 4♣ peale me jõuaksime slämmi, 4♦ peale mitte – ühesõnaga tundub, nagu arvamiskoht, et kumba masti valida, kuigi 4♣ kasuks räägib üks pisike detail – mul on ristis rohkem kaarte ja „kasulik“ kaart on pigem seal.

Kui ta nüüd jätkaks releedega, siis selguks 3NT nivool mu jaotus, 4♥ nivool, et mul on 3 ässa (ja 5♣ nivool, et mul kuningat ei ole).

Kui ta jätkaks releega ja valiks järgmiseks „õrna slämmikutse“ variandi – ehk siis pakuks järgmisel ringil 5♦ või 5♣ või 4♠, siis ilmselt need asjad viivad kõik slämmi. 5♦ võib-olla mitte, aga risti- või pajakutse vastas on mu leht väga hea.

Ühesõnaga huvitav lugu… Saalis pakkus slämmi kaks paari üheksast (ühe 6♣ vastu leiti küll 6♥ tõke, mis oli väärt ainult 1100, kuid geimide vastu töötas päris hästi). 

15. september

Grosvenori gambiit (The Grosvenor Gambit) on „mänguvõte“, mis pakub väljamängijale võimaluse võita muidu täiesti lootusetu leping, kuid see käik on ratsionaalselt niivõrd mõttetu, et väljamängijal on võimatu seda läbi näha. Põhimõtteliselt on tegemist näiliselt mõttetu taktikaga, mis reeglina annab normaalse arvu tihisid ebanormaalsel moel – ja enamasti tekivad sellised olukorrad tahtmatult, mitte tahtlikult. Tuntuks on ta saanud ühe bridžiloo järgi, mille leiab SIIT. 

Ma nimetaksin seda mänguvõtet fiktiivseks (milleks oma pead selliste asjadega vaevata?), kuid Michael Rosenberg on oma raamatus „Bridž, Zia ja mina“ kirjeldanud, kuidas ta seda on ka päriselt kasutanud:

Nojah, laupäevane Tamsalu turniir pakkus välja ühe sarnase olukorra. jaotuses nr 45 mängis meie vastane ühepoolse pakkumise järel Nordist 4♥ ruutukäiguga. 

Ta võttis ässa, lõikas edukalt trumpi, jätkas pajasoldatiga (mis kaeti kuninga ja ässaga), elimineeris ruutu, võttis viimase trumbi maha, tegi ühe lisatõmbe (Ost viskas ruutu ja risti) ning käis ♠6, millele tulid 8-9-7 ning tõmbas pajaemanda, millele mina viskasin Westist krohvi ja mu partner Ostist ♠T. Selle peale langes väljamängija paariks minutiks transsi, et välja mõelda Osti äraviskeid – et kas on variant, et ♠3 lauas teeb või oli ♠T lihtsalt petteks visatud. Lõpuks jõudis ta tõdemusele, et Ost ei olnud ühtegi pada ära visanud ja jätkas lauast ristiga – ning kui ma sellele väikese mängisin, langes uude transsi. Mina muidugi kasutasin seda olukorda oma tavapärasel moel – manasin ette tuima näo ja mediteerisin mõttes „mängi kuningas, mängi kuningas!“ – ning nii juhtuski (selline vaikne meditatsioon töötab üllatavalt sageli – ja isegi kui ei tööta, siis vähemalt on sul hing rahul, kuna oled teinud kõik endast sõltuva). 11 tihi kirja ja pärast seda küsis väljamängija mu partnerilt – „sul ikka oli üks pada järel, eks?“. Ja jaatava vastuse peale tõmbus ta nägu naerule, et midagi ta ikka mäletas. Siis muidugi mina kurja inimesena rikkusin ta hea tuju ära, mainides, et „see oli ♠2, eks?“ (mina olin klibereid jälginud), mille peale partner pidi sellegi fakti tõeseks tunnistama. 

Nii et kui see ♠T oleks olnud tahtlikult mängitud kaart, oleks see olnud juba tõeline kaheastmeline Grosvenor Ekstra manööver:

 A) Teisel pajaringil anda väljamängijale võimalus lõikuseks pajas (mida ta küll vist hästi kasutada ei saanuks, kuna minu mälu järgi ei olnud tal enam piisavalt ühendusi käte vahel) - ehk siis "aus" Grosvenor

B) Kolmandal pajaringil mitte lihtsalt anda väljamängijale võimalust tihi juurde saada, vaid anda talle tõepoolest füüsiliselt üks tihi juurde – eeldades õigustatult, et too ei mäleta, et ♠3 on tegijaks saanud!