Eilses
klubis sai püstitatud tõenäoliselt uus isiklik rekord kaitsesse jäämise suhtes - 24-st jaotusest oli meie liin väljamängija vaid viies. Samas ühes nendest viiest tuli ette klassikaline seis mänguvõtte sooritamiseks, mis on ühest
küljest väga tuntud, kuid mida ma teisest küljest laua taga teostununa näinud
vist ei olegi. Jagu ise oli selline:
Jagu 24, W,
-
♠KS943
♥E4
♦ÄT8
♣932
♠ET2 ♠Ä76
♥ÄS872 ♥963
♦KE ♦S652
♣E75 ♣ÄT4
♠85
♥KT5
♦9743
♣KS86
Avasin
Westist pakkumise 1NT-ga (14-16) ja Maarja tegi kutse, mida ma vastu ei võtnud.
Avakäiguks loomulik, kuigi ebaõnnestunud pada väljamängija kümne alla ja jätkasin
♦E-ga. Nord võttis selle ja süstis tagasi ♦T, mille võtmise järel läksin
ristiässaga lauda ja käisin ♥9 – ning nüüd oli siis see hetk, kus Süd oleks
võinud tõusta jaotuse sangariks ja katta see ♥K-ga!
Point on
lihtne – vaadates toimuvat on väljamängijal ilmselt puudu KET ja protsendimäng
on lõigata pilt-kümmet. Seega mängides väikse lõigatakse honöörid niikuinii
maha (ma ei viitsi siinkohal arutleda blufi ja topeltblufi võimaluste üle, see
toimib ainult kõrgeimal võimalikul tasemel) – järelikult on ainuke šanss panna
pilt vahele, imiteerides KE-t ja loota, et teine ring väljamängija eksib. Praegu
töötaks see veel selles suhtes hästi, et mu sidemetele mõjuks kuninga
vahelepanek üsna rõvedalt ja ma oleks omadega suurte probleemide küüsis – eriti
kui ma ärtut õigesti ei mõistata. Sama asi töötaks põhimõtteliselt ka ETx-i
korral, aga siis on täiendav oht, et väljamängijal on puudu hoopis ÄET ja ta
kavatseks lõigata ÄE-t kui ei kaeta.
Aga jah,
väikse panemine lõppes selles suhtes pahasti, et edasi käis kõik „loomulikku“
rada pidi, lõpptulemuseks 9 tihi meile (4 ärtut, 2 pada, 2 ruutut, ♣Ä) ja kehv
tulemus vastasele.
*Tegelikult
laua taga ma nägin, et peaksin käima ♥6, et mitte vastast liigselt alarmeerida
ja kui laua kaardid oleksid käeulatuses olnud, oleksin ma oma karvase käe välja
sirutanud ja ♥6 sealt vahelt välja koukinud. Aga ma ei tahtnud häälega seda
öelda (see asi näeb välja ülispetsiifiliselt) – kuigi ilmselt oleks pidanud.
Siit väike mental note – harjuta väljamängijana
laua mõttetutest kaartidest suvaliste tellimist.
Lõpetuseks
kalkulatsioonid Tartu paaride meistrivõistluste teemal. Nimelt on viimane voor
tulemas ja esikoha (ning reaalselt võttes ka medališansse) on neljal paaril –
ning kõik on veel võimalik. Võimalik, et siin on mõni näpukas sees, kui
matemaatiliselt haritumad inimesed asja üle kontrollivad, võib tulla täpsem
rehkendus, aga ma usun, et see peaks olema umbes-täpselt reaalne olukord.
Ühesõnaga
seis on selline, et kaheksast etapist läheb kuus arvesse. Lahter „Keskmine“
näitab praegust seisu kuue parema tulemuse järgi.
Kalkulatsioonide sees on arvestatud, et kõik paarid mängivad viimast etappi ja ei kasuta asendajat. Sula-Pleksepa puhul ei muuda asendaja kasutamine midagi, nad on kõik etapid paaris mänginud, aga ülejäänud paaride puhul muutuks 6. tulemuseks seni asendajaga saadud skoor, mis on Nigul-Toomere jaoks 62,76, minul Maarjaga 60,31 ja Loper-Jullisel 56,83.
6. tulemus
on see, mida reaalselt parandada saab. Kui keegi oma tulemust ei paranda, siis
võidavad Hendrik-Taavi.
Min tulemus
on minimaalne võimalik tulemus, mis annaks Tartu meistri tiitli (ehk siis
tulemus, mida on vaja saavutada, et Hendrikut-Taavit edestada).
Ja viimased
neli lahtrit siis peegeldavad, kui palju on vaja edestada/kui palju võib
kaotada vastavale paarile, et tulla Tartu meistriks (eeldusel, et vastav paar
saab minimaalselt vajaliku tulemuse kokku).
Huvitav on
see, et kui me Maarjaga peaksime saama üle 52,44% lävendi, muutub seis juba
selliseks, et me võime Hendriku-Taavi vastu kaotada – tõsi küll, väga napilt.
Aga nagu näha – kõik on veel suhteliselt lahtine ja ausad šansid on kõigil
neljal paaril.
