Wednesday, February 27, 2019

27. veebruar: hea jaotuse algus ei tähenda head jaotuse lõppu....


Natuke patserdamisi ka sekka:


Tšehhi vastu 9. jaos avas Nord 3♥ ja pärast kaht passi pakkusin Westist 4♠. Sain ärtukuninga avakäigu, millele tuli Südilt äss ja nagu näha, on nüüd võimalik leping ajada kolmeta: ristilöök, ruutuga üle, ristilöök, ärtulöögiga üle, ristilöök. Meie vastane aga käis tagasi paja, andes mulle niimoodi šansi: ehk siis tuvastasin, et kui ruutuemand on lõikes on mul päris head šansid see leping ära võita, sest Süd kipub sisseviskesse jääma ning kui ei olegi, siis võib ristisoldati hea paiknemise korral leping ikkagi välja tulla.

Seega tõmbasin soojenduseks kolm trumpi maha – ja kolmandale trumbile viskasin debiilse peaga ära kolmanda risti, hoides ärtunuppe lauas (nad näevad küll ähvardavad välja, aga see on ka kõik…), peale mida enam ei olnud lepingut võimalik võita.
♦9 jooksis küll emanda alla ja ma lõin järgneva ruutuässa kinni, ning oleks ♣S lõikes olnud, oleks ka leping välja tulnud, aga ma ei olnud enne korralikult läbi mõelnud seda osa, et mind tegelikult ristisoldat ei huvita, vaid tähtis kaart on hoopis ♣K – kui see on Südil, siis võidan ma lepingu igal juhul.

Teises toas olid samas lepingus kaks esimest tihi samasugused, kuid nüüd andis väljamängija kaitsele veel teisegi šansi, käies kolmandal tihil ruutut (nüüd, tõsi küll, on saadavate löökide arv juba ühe võrra väiksem) – kahjuks ei hinnanud Hendrik toimuvat õigesti ja jätkas kõrge ruutuga ning leping tuli välja. Aga sellegipoolest arvan, et need kaotsi läinud 12 IMPi on 100% minu kontosse…

No comments:

Post a Comment