25. märts: kui vastane vea teeb, siis see on alles pool võitu, see tuleb ka ära kasutada!

A-Liiga teise etapi esimeses matšis tuli mulle ette selline kaitseprobleem, et mu PPV avas teiselt käelt („nemad“ odavas, meie kallis) 4♥ ja jäi seda mängima, ning minu käes oli järgnev kollektsioon:

♠S875

♥964

♦KES94

♣3

Ilmselgelt on valida ruutu ja risti vahel, aga pakkumise laadi arvestades (ärgem unustagem, et mu partner on ka passinud käsi), tundus pigem perspektiivsena ristisingli käik. Panin selle lauale ja avanes järgmine pilt:

                       PARTNER

♠K64

♥73                                           PPV

♦Ä7

♣ÄES942

♠S875

♥964

♦KES94

♣3

Lauast käidi väiksem pilt, Leo võttis ♣K ja käis mulle tagasi ♣10 (väljamängijalt ♣65) ja nüüd on küsimus, mida tagasi käia.

Väga lihtne oleks lauale panna pada – partner ju andis signaali, aga ma leidsin, et asjade üle tasuks natuke juurelda.

Juurdlus tuvastas, et isegi kui partneril on ♠Ä, siis pajakäigust ainuüksi lepingu tahavõtmiseks ei pruugi piisata: kui väljamängijal juhtub olema ♠E ja ristiduubel koos seitsmese ärtu ässaga, siis pajakäigule saab ta mängida lauast väikese ja risti tagasikäiku piisavalt kõrgelt ette lüüa, et ma temast üle ei saaks ning seejärel trumbid tõmmata ja tal pole enam kadujaid (♦Ä on lauda sisek, et vajadusel korral ruutu ristidele parkida). Sellisel juhul on vaja käia ruutut, et laua sisekust lahti saada (mu ärtunupud on täpselt nii head, et ärtuga lauda ei pääse) ja padamast külmutada.

Samas: kui väljamängijal on kolmene risti, siis on justnimelt vaja käia pada, sest siis on ainuke asi, mis lepingu taha võtab, risti löök.

Lõpuks jõudsin tõdemusele, et küllap on tal ikkagi ristiduubel, sest üheksase risti puhul mängiks ta vast lauast pigem ♣Ä – ning lisaks viitab valitud mänguplaan sellele, et tal on mõni trumbipilt puudu: aga Leole passinud käest ♣K-le ja ♠Ä-le väga juurde enam ei mahu. Seega läksin plaan B peale ja käisin lauale ♦K. Kogu jagu oli järgnev:

  

                        ♠ÄET2

                        ♥T

                        ♦T865

                        ♣KT87

♠K64                                      ♠93

♥73                                         ♥ÄKES852

♦Ä7                                        ♦32

♣ÄES942                               ♣65

♠S875                                    

♥964                                      

♦KES94                                 

♣3

Nii et kuigi partneril oli ♠ÄE (mu eeldused väljamängija trumpide kohta osutusid valeks), oli ♦K käik selles suhtes hea, et tekitas isegi teise alttihi. Väljamängija küll ei visanud püssi põõsasse, võttes ♦Ä ja visates ristiässale ruutut (kui ma üritan ruutus neljandat tihi kasseerida, siis NÜÜD juba saab ♥7-ga lauda ja lepingu võita), aga me ei maganud ja võtsime omad ära, kaheta.

Loomulikult väljamängija oleks võinud seda jagu hoolikamalt mängida – aga see pole enam meie mure. Ja nagu tagantjärgi selgus, siis ♦K oleks olnud tappev avakäik: see mängib lahti meie neljanda tihi ja kui me oleme piisavalt hoolikad, siis väljamängija enam geimi võita ei saa. Nii palju kui ma tean, siis A-Liigas tehti see avakäik ainult Martin Vasara vastu, kõik teised valisid singli.

Teises toas väljamängija sai samuti risti avakäigu, aga tema ei eksinud avatihil, vaid mängis ässa, tõmbas trumbid ja käis uue risti, mis andis talle kümme tihi, seega mu pongestamine tõi meile sisse reaalselt vaid ühe IMPi. 

Või vähemalt nii ma arvasin, aga hiljem selgus (või vähemalt väitis niimoodi Leo), et tema vaatepunktist ei olnuks need asjad üldse nii lihtsad. Nimelt temalegi tundus väljamängija mänguplaan selline, mis viitab, et ärtu ei jookse – miks peaksime meie eeldama, et väljamängija ei vali parimat plaani, eks? Ja siis on reaalne oht, et lepingu taha võtmiseks tuleb pärast pajaga tihi saamist hakata mu trumpi edutama, nt. kui väljamängija leht on:

♠9

♥ÄKS8652

♦ES2

♣65

Ja seega olnuks väga suur oht, et kui ma käin paja, siis tema jätkab ristiga – ning seejärel pääseb väljamängija sellest jaost vaid kerge ehmatusega.