24. märts

Eilses klubis sai püstitatud tõenäoliselt uus isiklik rekord kaitsesse jäämise suhtes - 24-st jaotusest oli meie liin väljamängija vaid viies. Samas ühes nendest viiest tuli ette klassikaline seis mänguvõtte sooritamiseks, mis on ühest küljest väga tuntud, kuid mida ma teisest küljest laua taga teostununa näinud vist ei olegi. Jagu ise oli selline:

Jagu 24, W, -

             ♠KS943

             ♥E4

             ♦ÄT8

             ♣932

♠ET2                         ♠Ä76

♥ÄS872                     ♥963

♦KE                           ♦S652

♣E75                         ♣ÄT4

              ♠85

              ♥KT5

              ♦9743

              ♣KS86

Avasin Westist pakkumise 1NT-ga (14-16) ja Maarja tegi kutse, mida ma vastu ei võtnud. Avakäiguks loomulik, kuigi ebaõnnestunud pada väljamängija kümne alla ja jätkasin ♦E-ga. Nord võttis selle ja süstis tagasi ♦T, mille võtmise järel läksin ristiässaga lauda ja käisin ♥9 – ning nüüd oli siis see hetk, kus Süd oleks võinud tõusta jaotuse sangariks ja katta see ♥K-ga!

Point on lihtne – vaadates toimuvat on väljamängijal ilmselt puudu KET ja protsendimäng on lõigata pilt-kümmet. Seega mängides väikse lõigatakse honöörid niikuinii maha (ma ei viitsi siinkohal arutleda blufi ja topeltblufi võimaluste üle, see toimib ainult kõrgeimal võimalikul tasemel) – järelikult on ainuke šanss panna pilt vahele, imiteerides KE-t ja loota, et teine ring väljamängija eksib. Praegu töötaks see veel selles suhtes hästi, et mu sidemetele mõjuks kuninga vahelepanek üsna rõvedalt ja ma oleks omadega suurte probleemide küüsis – eriti kui ma ärtut õigesti ei mõistata. Sama asi töötaks põhimõtteliselt ka ETx-i korral, aga siis on täiendav oht, et väljamängijal on puudu hoopis ÄET ja ta kavatseks lõigata ÄE-t kui ei kaeta.

Aga jah, väikse panemine lõppes selles suhtes pahasti, et edasi käis kõik „loomulikku“ rada pidi, lõpptulemuseks 9 tihi meile (4 ärtut, 2 pada, 2 ruutut, ♣Ä) ja kehv tulemus vastasele.

*Tegelikult laua taga ma nägin, et peaksin käima ♥6, et mitte vastast liigselt alarmeerida ja kui laua kaardid oleksid käeulatuses olnud, oleksin ma oma karvase käe välja sirutanud ja ♥6 sealt vahelt välja koukinud. Aga ma ei tahtnud häälega seda öelda (see asi näeb välja ülispetsiifiliselt) – kuigi ilmselt oleks pidanud. Siit väike mental note – harjuta väljamängijana laua mõttetutest kaartidest suvaliste tellimist.

Lõpetuseks kalkulatsioonid Tartu paaride meistrivõistluste teemal. Nimelt on viimane voor tulemas ja esikoha (ning reaalselt võttes ka medališansse) on neljal paaril – ning kõik on veel võimalik. Võimalik, et siin on mõni näpukas sees, kui matemaatiliselt haritumad inimesed asja üle kontrollivad, võib tulla täpsem rehkendus, aga ma usun, et see peaks olema umbes-täpselt reaalne olukord. 

Ühesõnaga seis on selline, et kaheksast etapist läheb kuus arvesse. Lahter „Keskmine“ näitab praegust seisu kuue parema tulemuse järgi.

Kalkulatsioonide sees on arvestatud, et kõik paarid mängivad viimast etappi ja ei kasuta asendajat. Sula-Pleksepa puhul ei muuda asendaja kasutamine midagi, nad on kõik etapid paaris mänginud, aga ülejäänud paaride puhul muutuks 6. tulemuseks seni asendajaga saadud skoor, mis on Nigul-Toomere jaoks 62,76, minul Maarjaga 60,31 ja Loper-Jullisel 56,83.

6. tulemus on see, mida reaalselt parandada saab. Kui keegi oma tulemust ei paranda, siis võidavad Hendrik-Taavi.

Min tulemus on minimaalne võimalik tulemus, mis annaks Tartu meistri tiitli (ehk siis tulemus, mida on vaja saavutada, et Hendrikut-Taavit edestada).

Ja viimased neli lahtrit siis peegeldavad, kui palju on vaja edestada/kui palju võib kaotada vastavale paarile, et tulla Tartu meistriks (eeldusel, et vastav paar saab minimaalselt vajaliku tulemuse kokku).

Huvitav on see, et kui me Maarjaga peaksime saama üle 52,44% lävendi, muutub seis juba selliseks, et me võime Hendriku-Taavi vastu kaotada – tõsi küll, väga napilt. Aga nagu näha – kõik on veel suhteliselt lahtine ja ausad šansid on kõigil neljal paaril.